Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurepärane aeg omada Tallinna dividendiaktsiaid

    Tallink teeb tänavu rekordilise väljamakse.Foto: Andras Kralla

    Äripäeva Tallinna börsifirmade dividendiindeks sai möödunud nädalal kaheaastaseks ning kuigi tingimused, milleks indeks loodi, pole börsile veel jõudnud, on kunagi rahakühveldusindeksiga teenitud hüpoteetiline varandus jõudsalt kasvanud.

    Olukorra teeb veelgi magusamaks mitme Tallinna börsifirma rekordiline dividend.
    Aasta oli siis 2009, kui toonane Äripäeva börsianalüütik Tarvo Vaarmets koostas rahakühveldusindeksi, mille mõte oli virtuaalselt panustada riskantsetesse, kuid suure tõusupotentsiaaliga aktsiatesse. Viis aastat hiljem oli indeks oma töö ära teinud ning oli aeg asuda teenitud raha kaitsma, sest börsirallid igavesti ei kesta ning ühel hetkel peab kusagilt järele andma.
    Tundus, et selle aasta alguses lõpuks nii lähebki. Föderaalreserv tõstis baasintressimäärasid ning börsikollid Hiinas ehmatasid investoreid üle maailma. Pooleteise kuuga kukkus S&P 500 indeks ligi 200 punkti ning Tallinna börs sörkis laisalt sabas. Paistis, et lõpuks ometi näeme dividendiindeksit keskkonnas, milleks see loodi.
    Õnneks või paraku nii ei läinud, sest turud üle maailma hakkasid taas tõusma. S&P 500 flirdib 9. juuni seisuga kõigi aegade kõrgeima tasemega ning Nasdaq OMXT jääb alla vaid 2007. aasta alguses saavutatud buumiajastu kõrgele tipule.
    See aga ei tähenda, et dividendiindeksil läheks kehvasti. Tegelikult hoopis vastupidi. Alates loomisest on reinvesteeritud dividendidega ÄP dividendiindeks rallinud 35,6%. Võrdluseks Nasdaq OMXT on tõusnud sama perioodi jooksul 26% ning uusi tippe vallutav S&P 500 indeks vaid 10,2%.
    Olen juba varasemalt Äripäeva veergudel kirjutanud ja toonud Tallinna Vee aktsia näiteks, kuidas dividendide reinvesteerimine toob kaasa märgatava tootluse kasvu. See on tõesti nii, kuid selle effekti tekkimiseks tuleb oodata aastaid. Praegusel juhul oleks dividende mitte reinvesteerides indeksi tootlus 123 eurot ehk 2,5 protsendipunkti väiksem. Pean tunnistama, et kahe aasta peale ei ole see väga märkimisväärne summa, aga uusi aktsiaid juurde ostes on tootluse tõus eksponentsiaalne, mitte lineaarne.

    Äripäeva Tallinna börsifirmade dividendiindeks loodi kaks aastat tagasi juuni alguses järglasena Äripäeva rahakühveldusindeksile. Kui rahakühveldusindeksi mõte oli tulla börsi põhjast kõrge riskitaseme ja suure tõusupotentsiaaliga aktsiatega välja, siis dividendiindeksi eesmärk on teenitud raha kaitsta ja kasvatada.

    Kaks suve tagasi ennustasid paljud analüütikud ja eksperdid, et aktsiaturgudel üle maailma tuleb seisak või korrektsioon. Eesti väärtpaberiturg on väga vastuvõtlik välistele teguritele, mistõttu tundus just siis olevat paras aeg kaitsta teenitud raha. Selleks sai investeeritud n-ö virtuaalselt 1250 eurot nelja dividendi maksvasse ettevõttesse – Tallink, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi ja Silvano FG.

    Suvi tuleb raharikas
    6. juuni seisuga ei kajasta indeks veel eelmise aasta eest makstavat omanikutulu Tallinna Veelt. Nende väljamakse aeg on võrreldes 2014. aastaga kahe nädala võrra edasi nihkunud, mistõttu kajastub indeksis endiselt vaid üks väljamakse. Ainuüksi Tallinna Vee dividend kergitaks indeksi üldtootlust 37,4%ni ehk ligi 2 protsendipunkti võrra.
    Nädal pärast Tallinna Vee väljamakset kannab ka Tallink raha aktsionäride pangakontodele, mis annab samuti viisaka tõuke indeksi tootlusele. Tallinna Vesi otsustas jätta dividendi mullusega võrreldes samale tasemele ehk 0,9 eurot aktsia kohta. Kuid Tallink tõmbas tõelise jänese mütsist välja ja teatas, et maksab investoritele koos aktsiakapitali vähendamisest tuleneva maksega 8 senti aktsia kohta. Eelmine aasta maksis laevafirma vaid 2 senti aktsia kohta.
    Kui arvestada 6. juuni seisuga veel Tallinki dividend ka indeksi tuludesse sisse, siis dividendiindeksi tootlus tõuseks 40,5% peale! See oleks ligi 15% enam, kui Nasdaq OMXT on sama peale suutnud. Ei maksa endast veel ette rutata, kuid eesseisev suvi paistab indeksile vägagi positiivne tulevat.
    Olympic Silvano vastu?
    Üldiselt on hetkel suurepärane aeg omada dividende maksvaid aktsiaid, sest nii Tallink kui Tallinna Kaubamaja teevad või tegid rekordilised väljamaksed. Mõlemad firmad maksavad välja põhimõtteliselt kogu enda eelmise aasta kasumi.
    Sama plaanib ka teha indeksisse mitte kuuluv Olympic EG, mis maksab omanikutulu 15 senti aktsia kohta ehk 50% rohkem, kui mullu. See on tekitanud mõtteid, et ehk tasub Silvano visata indeksist välja ja võtta Olympic asemele. LHV analüütiku sõnul on Olympic nüüd atraktiivne dividendiaktsia.
    Ometi ma hetkel eelistan siiski hoida Silvanot. Mõlemad firmad maksavad sel aastal välja 15 senti aktsia kohta ja mõlema firma aktsia on 2 euro juures – ehk dividenditootlus on võrdne. Vahe on aga selles, et Silvano maksab vaid 59% eelmise aasta kasumist, kuid Olympicu väljamakse suurus on 89% mullusest puhaskasumist. Selline väljamakse määr ei saa pikemas plaanis jätkusuutlik olla ja ma näen, et Silvanol on rohkem potentsiaali ja ka ruumi tõsta dividendi. Lisaks on lõpuks pärast kahte aastat Silvano aktsia taas plussis ja ka aktsial näen ma suuremat tõusupotentsiaali kui Olympicul.
    Üldises plaanis olen hetkel väga rahul dividendiindeksi esitusega. Kui Tallinna Vee ja Tallinki väljamaksed ka laekuvad, siis tootluse number loodetavasti tõuseb üle 40%, mis kahe aasta ja ühe kuu kohta on väga viisakas number. Kui tuleva aasta jooksul peaks mingisugune krahh tulema, siis tõenäosus selle üleelamiseks on väga hea.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Luteri kirik ootab juba 12 aastat luba Tallinna kõrgeima büroo ehitamiseks
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Kui sügisel kerkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku varahaldajal juba lootus, et peagi saab hakata ehitama Tallinna kesklinna Maakri tänavale uut kõrghoonet, siis nüüdseks on optimism taas lahtunud.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.